Kuidas saada unistuste töökoht?

Tiina Saar, karjäärinõustaja

Karjäärinõustaja Tiina Saar

Pane silmas kinni ja kujutle oma unistuste töökohta. Mõtle, milline on see koht, kuhu sa hommikuti tööle lähed. Millise hääle ja tervitusega võtab sind vastu sekretär. Millised on kolleegid. Mida sa teed hommikul esimese asjana oma unistuste töökohal. Mõtle, kuidas ülemus Sind tunnustavalt õlale patsutab. Muide, milline su ideaalne ülemus üldse välja näeb: on ta mees, naine, noor või vanem. Kuidas maitseb kohv pärast meeldivate tööülesannete sooritamist. Kujutle nüüd palgapäeva. Milline summa makstakse su arvele sinu ideaalses töökohas;).

Kui sul oli mahti kaasa mõelda, siis tekkisid su kujutlustesse kindlasti pildikesed meelepärasest töökohast. Võib olla pole kujutlus päris selge, on ähmane. Aga üks on kindel – unistuste töökohad pole otsa saanud. Niikaua, kuni suudame neid oma fantaasias silme ette manada, niikaua on ka kuhu püüelda ja mida saavutada. Pole olemas eraldi loetelu parimatest töökohtadest. See, millise väljakutse üle keegi õnnelik on, kas ta tahab töötada inimeste, asjade või hoopis ideedega, on individuaalne. Nagu seegi, kui palju keegi arvab, et ta palka väärib.

Selleks, et leida oma võimetele, teadmistele ja loomuomadustele sobiv eriala, tuleb endas sees üks põhjalik eksursioon teha. See tähendab endalt sadade küsimuste küsimist. Alates sellest, mis on su tugevamad küljed kuni sellele, mis sind kurvaks, rõõmsaks teeb või vihaseks ajab. Eriti kasulik on uurida ka enda nõrku külgi, sest just see võib olla abiks oma tegeliku kutsumuse leidmisel. Niiöelda kiiksud ja eripärad on parimad teejuhid oma elu töökoha leidmisel. Samuti meie hobid. Oletame näiteks, et sul ülearenud huumorimeel või kalduvus liigsele põhjalikkusele. Esimesel juhul naudiks sa sellisel juhul kindlasti rohkem tööd loovatel erialadel või meelelahutuses. Teisel juhul passiks töö õigusvaldkonnas, finantsalal või mõnes muus ülimat täpsust nõudval alal. Kui oled juba sünnist saati suur looduslemb, võid ühel ilusal päeval leida ennast töötamas matkajuhi või loodusloo õpetajana.

Headeks peegliteks on ka meie lähedased ja sõbrad, kes võivad meis märgata omadusi, mida võib olla ise tähelegi pole pannud. Nii võibki lihtsalt oma semul varrukast haarata ja paluda end iseloomustada: “kuule, kuidas ma sulle tundun?”, või “mida arvad, mis alal võiksin töötada?”. Muidugi pea seda puhta kullana võtma, kuid midagi kasulikku saab teisete nägemusest kindlasti.

Kui enda kohta pilt selge, tuleks hakata uurima võimalusi. Erialadega võib juhtuda nii, et paistavad teised kaugelt vaadates nagu kuldmunad, aga kui lõpuks sellel alal tööle asud, pole pilt sugugi nii roosiline. Näiteks on väga levinud, et minnakse õppima midagi üldise moevoolu mõjul: majandust, ärijuhtimist, suhtekorraldust. Tegelikkuses on aga sellel alal tööd leida üsna raske. Nii tulebki peale hariduse omandamist alustada ikkagi müügimehe või juhiabina, kuna majandusmehi ja ärijuhte on kõik kohad täis, töökohti sel alal aga niipalju mitte.

Sellise olukorra vältimiseks on mõistlik välja uurida, mis on ühe või teise eriala tööalased väljundid. Lugeda nende inimeste kohta, intervjueerida neid, püüda pääseda töövarjupäevale. Kui pilt päris selge pole oma soovides, võtta aastake mõtlemisaega – reisida ringi, õppida keeli, lihvida oma suhtlemisoskusi, eneseväljendust ja muid oskusi, mis elus kasuks tulevad.

Igasugune töökogemus on kogemus 

Nii suvetööd kui ka muud koolisisesed projektid on midagi, mida tasub kindlasti CV – sse märkida. Hea on näidata ennast tegusa ja aktiivsena, seda suuremad on võimalused. Seda lihtsamini sind märgatakse ja tõenäolisemalt pakkumisi tehakse.

CV koostamisel tuleks olla põhjalik ja hoolas, sest tegu on esmase visiitkaardiga. Kujuta ette, et osaled konkursil, kus on peale sinu veel 199 inimest. Mõtle, nüüd, millega sinu CV võiks eristuda. Jah, see võib olla värviline, samal ajal kui teised on mustvalged, kuid kindlam on see, et info on põhjalik ja sobivust antud töökohale ka igati põhjendatud.

Miks sa just meie firmasse tahad tööle tulla?

Uisapäisa kandideerimine ei vii sihile. Võid saata kuus välja sadu CV – sid, ilma et lõpuks mäletaksid, kuhu oled kandideerinud. Tööandja tahab endale tööle võtta inimest, kellel silm särab ja kes on motiveeritud just tema firmasse tööle tulema. Kujuta nüüd ette, et oled kutsutud lõpuks tööintervjuule, õigupoolest ei mäletagi enam, mis firmaga oli tegu. Mida vastad, kui personalitädi sind tõsiselt uurides küsib: “Miks sa just meie firmasse tahad tööle tulla?”. Selliseid halenaljakaid lugusid juhtub kahjuks päris tihti.

Õnnelikuks tegeva töökoha leidmine on küll harmoonilise elu seisukohalt tähtis, kuid see ei tähenda veel seda, et peaksid kohe esimese töökoha valima selle õige ja seal kuni pensionini töötama. Igasugused karjäärimuutused on õpetlikud ja isiksust arendavad. Ega asjata räägita elukestvast õppest.

Sujuvamalt kulged tööturul unistuste töökoha poole siis, kui otsustad seda, mida iganes sa parasjagu ei tee, pühendunult teha. Õppida juurde iga päev midagi, mis aitab sul oma töös tegijamaks saada. Teha alati pisut rohkemgi kui sult oodatakse. Olla ise innukas, ideid pakkuv ja ekspertne. Siis tulevad ka preemiad, edutamispakkumised, koolitusvõimalused, reisid ja tunnustus. Selleks, et ennast tunda väärtuslikuna ei pea sugugi direktor olema. Igal positsioonil, igal ametikohal on võimalik olla tegija. Kõige hinnatumad spetsialistid ongi need, kes ise arenenud õpipoisist meistriks, kes on avara silmaringiga ja valmis pidevalt juurde õppima.

See töökoht, mis sul silma särama lööd, kus hästi hakkama saad, kus on rohkem ma tahan asju, kui ma pean asju, ongi sinu unistuste töökoht. Lihtne, kas pole.

 

1 Comment
  1. Terv. tegelikult see asi nii lihtne ei ole. tihti ülemus tunnetades , et alluv on targem, töökam, ideesid omav jne püüab sellest tülikast alluvast lahti saada. aga ikka päikest.

Leave a Reply