Palka küsi niipalju kui väärid

Üks lugupeetud personalijuht andis mulle kunagi väärt nõu. Nurisesin, et oma töökohustuste ja vastutuse kohta saan ikka liiga vähe palka. Tema vastas, aga tee siis ka vähem.

See esialgu jahmatav soovitus oma tõepõhja nüüdseks alla saanud. On ametikohti, kus polegi võimalik teenida üle 300 euro ja on neid, kus võib teenida piiramatult. Väikesepalgalistel kohtadel on enamasti võimalus teha tööd kas kellast kellani või siis tõesti ainult niipalju, et see konti ei murraks. Ülejäänud aeg kuulub töötajale endale. Tuleb lihtsalt uks enda järel sulgeda ja vaba aega kas endale või täiendavaks teenimiseks kulutada: hoida lapsi, teha tõlketöid, ehitada, kujundada haljasalasid vms. teenust pakkuda, mille peale annet ja mis kergesti õpitav. Tänapäeval nimetatakse seda kaleidoskoopkarjääriks.

Suurema teenimisvõimalustega firmades piisab sellest, kui tööd rohkem teha. See toob enamasti ka täiendavaid sissetulekuid. Enne, kui ülemuse kabineti ust palgaläbirääkimisteks paotada, tuleb selgeks teha, milliste võimaluste firmas täpsemalt töötad. Näiteks oleks kasulik teada ettevõtte majandusnäitajaid ja arenguplaane.

Tööandjat ei meelita rohkem maksma jutuga hindade kallinemisest, koera soetamisest või eluasemelaenust. Ainus, mis kaljukindlalt töötab, et ettepanek firmale oma oskuste ja teadmiste läbi rohkem väärtust luua või kasu teenida. Sest seda hüve on ettevõte nõus oma töötajatega jagama. Näiteks oled müügijuht ja mõtled välja tõhusa müügistrateegia. Või oled projektide peal ja pakud välja tulusa idee. Teinekord piisab ka sellest, kui võtta endale võimaluste piires täiendavaid lisakohustusi ning aidata sellega firmal kokku hoida tööjõukulusid.

Kui mujal makstakse rohkem

Ennast pidevalt arendades ja juurde õppides peaks kasvama ka sissetulek. Mitte alati ei märka tööandjad seda, et mõnest töötajast on saanud vahepeal hinnatud spetsialist. Ainult, et palk on tal püsinud juba aastaid samal tasemel.

Enamasti lõppevad sellised hooletused sellega, et teine tööandja teeb töötajale parema pakkumise. Enne veel kui kaabut kergitada, võiks oma firmas viidata, mis on vahepeal muutunud ametiprofiilis, kohustustes, vastutuses. Teisisõnu, näidata kui palju on kasvanud sinu töö väärtus. Kui tegu vähegi hingega ettevõttega, siis maksavad nad õiget turuhinda, ega lase minema head inimest, lootuses kedagi odavamalt asemele saada.

Edukad palgaläbirääkimised algavad sellest, et oled oma tööd ja ülesandeid analüüsinud. Tead palju väärt oled. Lähed avatud kaartidega: selline on praegune olukord minu sissetulekutes, ma olen väärt ja tahan et see oleks selline. Millised on mu võimalused siin firmas.

Kusjuures ei maksa unustada, et palk ei koosne ainult rahast, vaid ka muudest hüvedest ja boonustest, mis tihti nii iseenesest mõistetavaks saanud. Kindlasti tasuks valmis olla ka selleks, et palgatõusu asemel pakubki ülemus mõnda hüve, mis rahasse ümberarvutatuna tähendaks ootuste täitumist.

See, kui palju me kokkuvõttes teenime, sõltub meist endist ja sellest, mida me oma elujärje parandamiseks teeme. Nii arusaamad rahast kui ka vajadused on erinevad. Mõni nuriseb teenides viiekordset Eesti keskmist palka, samal ajal kui teine majandab leidlikult ära napilt ühe keskmise palgaga. Tähtis on, et saaksime niipalju kui ametialaselt väärt oleme, naudiksime seda, mida teeme ja teeksime seda pühendunult.

Soovitused palgakõrgenduse saamiseks:

  • täienda iga päev mõnda oskust, et tulevikus rohkem teenida
  • hangi teadmisi ka teistelt elualadelt, mis sind paeluvad, et enda kompetentse mitmekesistada
  • ole kursis oma firma majandusnäitajatega (küsida maksab siis, kui firmal läheb hästi)
  • näita, et hoolid ettevõtte käekäigust ja soovid kaasa aidata
  • väljenda oma palgaootusi selgelt
  • ära loo ebarealistlikke ootusi, võta arvesse ka riske (väike alustav firma; kehv toode või teenus; ahned ülemused vms. )
  • ole valmis enda jaoks vajalikke sissetulekuid hankima lisatööga
Leave a Reply